Eesnäärmevähi diagnoosimine

Eesnäärme kasvajat saab diagnoosida vähemalt viis aastat enne seda, kui see hakkab mõjutama tervise seisundit  ja elulemust. 

Eesnäärmevähi diagnoosimine on mitmeetapiline tegevus.

Diagnoosimist alustab arst küsimustega sinu praeguste kaebuste ja varasemate terviseprobleemide kohta, vajadusel täidad eesnäärme haiguste kohta koostatud küsimustikke ning seejärel toimub läbivaatus, mille käigus kontrollitakse organismi üldist tervisklikku seisundit ning tehakse rektaalne eesnäärme uuring. 

Rektaalne eesnäärme uuring tekitab paljudel meestel piinlikkust. Uuring on pisut ebameeldiv, kuid aitab avastada eesnäärme suurenemist ja muid eesnäärme haigusi. Rektaalse uuringu ajal palpeerib arst sõrmega pärasoole kaudu eesnääret. 

Kui eesnääre on suurenenud ja konsistentsilt tihe või esineb üksikuid sõlmelisi muutusi, võib tegemist olla eesnäärme kasvajaga. 

Seejärel kontrollitakse PSA  (prostata spetsiifiline antigeen) taset veres. Kaasuvate tervisehäirete korral peab kontrollima ka teisi verenäitajaid. 

Enamikel meestel, kellel ei ole eesnäärmevähki, on PSA   tase madalam soovituslikest normidest.

Kui PSA   tase on kõrgem, suureneb võimalus, et sul on eesnäärme kasvaja. Siiski on soovitatav kõrgenenud PSA taseme korral esmalt välistada eesnäärme põletiku olemasolu ja alles seejärel teostada spetsiifilisi kasvaja-uuringuid.

Uriinianalüüsiga kontrollitakse uriini vere- ja põletikurakkude, samuti võimalike infektsioonitekitajate suhtes. 

Eesnäärme uuringute hulka kuulub ka ultraheli, millega tehakse kindlaks eesnäärme suurus, võimalikud struktuurimuutused eesnäärme koes ja urineerimise järgne jääkuriini hulk kusepõies. 

Lõpliku kasvaja diagnoosi kinnitab või lükkab ümber biopsia, mis võetakse ultraheli kontrolli all pärasoole kaudu eesnäärmest. Tavaliselt võtab arst biopsial 8-12 koeproovi. Isegi juhul, kui biopsia on negatiivne, tuleb kõrgenenud PSA tasem korral eesnäärme biopsiat teatud aja järel korrata. Lisaks võimaldab histoloogiline uuring kaudselt hinnata kasvaja võimalikku agressiivsust. 

Luumetastaaside kahtlusel kasutatakse skeleti stsintsigraafia-uuringut, mille käigus süstitakse verre radioaktiivset ainet, mis koguneb kasvajakoldelistesse piirkondadesse luudes ja aitab hinnata võimalikku metastaaside olemasolu.

Kasvaja levikut eesnäärme kapslist väljapoole saab kõige täpsemini hinnata magnetresonantstomograafia-uuringuga.

Vajadusel on lisauuringuks lümfisõlmede biopsia, mis aitab diagnoosida kasvaja levikut ja raskusastet.

Küsi arstilt abi

Täida test urineerimiskaebuste korral