Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on eesnäärme pahaloomuline kasvaja, mis võib levida eesnäärmest lümfiteedesse, luudesse, kopsudesse, kusepõide ja teistesse organitesse.

Siiski areneb eesnäärme kasvaja võrreldes enamike teiste pahaloomuliste haigustega aeglasemalt. Eesnääre on eesti meeste üheks kõige sagedasemaks kasvaja paikmeks ja esmasjuhtude arv aastas kasvab pidevalt. 

Õnneks on suremus eesnäärmevähki viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Selle üheks olulisemaks põhjuseks on meeste tervisekontrolli hoogustumine ja eesnäärmevähi avastamine haiguse varajases staadiumis. Pahaloomulist eesnäärme kasvajat esineb kogu maailmas järjest rohkem ja ka üha noorematel meestel. 

Tähtsamateks riskifaktoriteks on vanus, ülekaalulisus, geograafiline paiknemine (eelkõige Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Skandinaavia riigid) ning varasem eesnäärme või rinnavähi esinemine perekonnas. Eesnäärme kasvajat saab diagnoosida vähemalt viis aastat enne seda, kui see tervise seisundit mõjutama hakkab ja eluohtlikuks muutub. 

Enamik eesnäärmevähi juhte saavad alguse perifeersest tsoonist. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aeglaselt ning on edukalt ravitav. Kui vähi kolle piirdub ainult eesnäärmega, on haigestunud ja seejärel ravitud meeste keskmine elulemus 5 ja 10 aastat peale haiguse diagnoosimist võrdne tervete meeste elulemusega.Eesnääret peaksid kontrollima kõik üle 50. aastased mehed. Riskigrupi mehed peaksid alates 45. eluaastast vähemalt korra aastas kontrollima eesnäärme seisundit.

Jäta meelde, et

  • Eesnäärme vähi riski suurendab punase liha söömine 
  • Regulaarne seksuaalelu vähendab eesnäärmevähi tekke tõenäosust
  • Eesnäärme põletikul on oluline roll eesnäärmevähi tekkes ja arengus
  • Eesnäärme vähi tekke riski vähendavad tervislik toitumine ja terved eluviisid

Küsi arstilt abi 

Täida test urineerimiskaebuste korral

Täida test valu või enamugavustunde korral alakõhus