Eesnäärme healoomulise suurenemise diagnoosimine

Healoomulise suurenemise diagnoosimine on mitmeetapiline tegevus.

Diagnoosimist alustab arst küsimustega sinu praeguste kaebuste ja varasemate terviseprobleemide kohta, vajadusel täidad eesnäärme haiguste kohta koostatud küsimustikke ning seejärel toimub läbivaatus, mille käigus kontrollitakse organismi üldist tervisklikku seisundit ning tehakse rektaalne eesnäärme uuring.

Rektaalne eesnäärme uuring tekitab paljudel meestel piinlikkust. Uuring on pisut ebameeldiv, kuid aitab avastada eesnäärme suurenemist ja muid eesnäärme haigusi. Rektaalse uuringu palpeerib arst sõrmega pärasoole kaudu eesnääret. 

Kui eesnääre on ühtlaselt suurenenud ja konsistentsilt tihe, võib olla tegemist eesnäärme healoomulise suurenemisega.  

Seejärel kontrollitakse PSA (prostata spetsiifilise antigeen) taset veres. Kaasuvate tervisehäirete korral peab kontrollima ka teisi verenäitajaid.

Uriinianalüüsiga kontrollitakse uriini vere- ja põletikurakkude, samuti võimalike infektsioonitekitajate suhtes.

Eesnäärme uuringute hulka kuulub ka ultraheli, millega tehakse kindlaks eesnäärme suurus ja urineerimise järgne jääkuriini hulk kusepõies. Kui jääkuriin põies on üle 100 ml, siis vajavad mehed sõltumata kaebustest ravi. 

Tihti kaasneb eesnäärme suurenemisega ka põletikuline protsess, siis teostatakse eesnäärme põletiku diagnoosimiseks spermaanalüüs või eesnäärme sekreedi uuring, mõlemad annavad informatsiooni põletikunäitajate tõusu kohta suguteedes.

Vajadusel on lisauuringuteks alumiste kuseteede tsüstoskoopia ja uriinivoolu kiiruse mõõtmine.

Mees peaks alates viiekümnendast eluaastast oma eesnääret kontrollima vähemalt üks kord aastas.

Küsi arstilt abi

Täida test urineerimiskaebuste korral 

Täida test valu või enamugavustunde korral alakõhus