By: Andrei Samoldin

27. juuni 2010

Teekond ajateenistuseni

Pilt:Internet

Kuigi me elame infoajastul, tabab paljusid noormehi kesk- või kutsekooli lõpuklassides üllatus – neid hakatakse tasapisi teavitama kohustusest teenida Eesti Vabariiki.

Kuigi riigikaitseõpetust õpetatakse enam kui 70 Eesti koolis, jääb paljudele noorukitele ajateenistusse kutsumise protsess arusaamatuks. Internetist otsivad abi vähesed, õpetajad ei oska nõu anda ning abi ei ole ka isadest, sest nemad on läbinud armeeteenistuse hoopis teistes tingimustes. Mees.eu annab ülevaate sellest, kuidas kulgeb noormehe teekond ajateenistusse ning mida ta sellest teadma peaks.

1. etapp – kutsealusena arvelevõtmine.

Kui Eesti kodakondsusega noormees saab 17aastaseks, võetakse ta Kaitseressursside Ameti (www.kra.ee) poolt kutsealusena arvele. Kutsealuse isikuandmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse ning kutsealune saab arvelevõtmisest kirjaliku teatise. Esimese ähmiga kiputakse arvama, et arvelevõtmise teatis kohustab juba täisvarustuses Kaitseressursside Ametisse (KRA) ilmuma ning et kohe läheb sõjaväkke sõiduks. Tegelikult on tegemist aga lihtsalt informatsiooniga kutsealusele ning esialgu tal kohustusi kuhugi minna või midagi teha ei ole.

2. etapp – tegevteenistuskõlblikkuse määramine

Kuna ajateenistusse asumiseks on vaja tugevat tervist, siis järgmise etapina toimubki kutsealuse tegevteenistuskõlblikkuse määramine. Tegevteenistuskõlblikkuse määrab kutsealuse tervise põhjal KRA arstlik komisjon. Arstliku komisjoni toimumise aeg ja koht teatatakse kutsealusele KRA poolt saadetud kirjalikus kutses ning kutsealune on kohustatud määratud ajal ja kohas arstlikku komisjoni ilmuma. Juhul, kui kutsealuse tegelik elukoht erineb arstliku komisjoni kutsel märgitud asukohast ja ta soovib arstlikku läbivaatust läbida elukohale lähemal asuvas arstlikus komisjonis, tuleb tal esitada Kaitseressursside Ametile vastav avaldus ning talle saadetakse uus kutse.

Kutsealune peab arstlikku komisjoni kaasa võtma järgmised dokumendid: 1) isikut tõendav dokument; 2) vormikohane perearsti tõend, mis on isikuandmete kaitse eesmärgil pitseeritud kinnisesse ümbrikusse; 3) Kaitseressursside Ameti kutse arstlikku komisjoni.  4) Et kutsealusele saaks maksta hüvitist sõidu- ja toitlustuskulude katteks, tuleb tal arstlikus komisjonis kohapeal täita avaldus.

Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kuuluvad üldkirurg, sisehaiguste- või perearst ja psühhiaater. Enamasti toimuvad arstlikud komisjonid polikliinikute juures ning kutsealustele ja reservväelastele on arstlik komisjon ja terviseuuringud tasuta. Kui arstlik komisjon on noormehe läbivaatuse lõpetanud, siis teeb ta selle põhjal otsuse, kas kutsealune on: 1) tegevteenistuseks kõlblik; 2) tegevteenistuseks kõlblik piirangutega; 3) tegevteenistuseks ajutiselt kõlbmatu ja 4) tegevteenistuseks kõlbmatu.

Kui kutsealune arstlikku komisjoni ei ilmu, ettenähtud dokumente ei esita, ei osale talle määratud lisauuringutel või psühholoogilisel testimisel, tehakse kutsealusele ettekirjutus või algatatakse väärteomenetlus. Ettekirjutuse täitmata jätmine toob endaga kaasa kuni 10 000 kroonise sunniraha nõude. Väärteomenetluse puhul võib trahvisumma ulatuda 12000 kroonini. Karistuseks võib olla ka kuni 20-päevane arest.

Ajateenistusse ei kutsuta kutsealuseid, kes on tunnistatud tervislikel põhjustel tegevteenistuseks kõlbmatuks; kutsealuseid, kes on kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; kutsealuseid, kes on ajapikendustähtaja jooksul saanud 28aastaseks ja kutsealuseid, kes on vähemalt 12 kuud teeninud mõne teise riigi sõjaväes.

Ajapikendus 

Kutsealusel, kellel on tervise-, perekonna- või majandusprobleeme või kellel on pooleli hariduse omandamine, on Kaitseväeteenistuse seadusest tulenev võimalus ajateenistusse kutsumine edasi lükata. Lisaks antakse ajapikendust ka kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivatele kutsealustele või kutsealustele, kes on eelmainitud institutsioonide liikmed. Haiguse või tervisehäirete tõttu saab arstliku komisjoni otsusega anda kutsealusele enese ravimiseks ajapikendust kuni 28aastaseks saamiseni.

Kutse- ja üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis antakse kutsealusele ajapikendust kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21aastaseks. Kui noormehed soovivad vahetult pärast keskkooli kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astuda, siis saavad nad selleks ajapikendust kuni keskhariduse omandamise aasta 15. septembrini.Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse kohaselt on üliõpilasel õigus saada akadeemilist puhkust kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta. Kaitseväeteenistuse läbimise ajal säilib üliõpilase õppekoht.

Ajapikendus lõpeb üldjuhul siis, kui ajapikenduse tähtaeg on möödunud või kui kutsealusel ei ole enam asjaolusid, mis annaksid talle ajapikendust. Samuti on kutsealune kohustatud otsekohe teatama ajapikenduse saamise asjaolude muutumisest. Õppeasutus ja kutsealune peavad Kaitseressursside Ametit teavitama ka hariduse omandamise katkemisest või lõpetamisest.

3. etapp – ajateenistusse kutsumine

Ajateenistusse kutsutakse 18-28 aastaseid meessoost Eesti kodanikke, kes on KRA poolt kaitseväeteenistuskõlbulikuks tunnistatud ja kelle kohta puudub otsus ajapikenduse andmiseks. Kutsealune, kes on kohe pärast keskhariduse saamist asunud omandama kõrgharidust kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel ülikooli või rakenduskõrkkooli statsionaarõppes, kutsutakse ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul arvates õpeasutusse vastuvõtmisest. Selleks peab kutsealune pärast õppeasutusse vastuvõtmist hiljemalt 15. septembriks teatama kirjalikult KRA-le aja, millal ta soovib ajateenistusse asuda. Kui kutsealune seda ei tee, on Kaitseressursside Ametil õigus kutsuda ta ajateenistusse kaitseväe vajadusi arvestades.

Üldjuhul võetakse kutsealuseid ajateenistusse neli korda aastas: jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris. Ajateenistusse kutsumise kuupäev, kellaaeg ja koht teatatakse kutsealusele Kaitseressursside Ameti poolt kirjalikult hiljemalt üks kuu enne ajateenistusse kutsumise kuupäeva. Teade antakse kutsealusele kätte allkirja vastu, toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodikaväljaandes. Ajateenistusse ei kutsuta poisse aastakäikude kaupa, vaid arvestades kaitseväe vajadusi, kutsealuste tervist, haridus jne.

Kui kutsealune ei nõustu Kaitseressursside Ameti otsusega, siis on tal õigus esitada kaebus kaitseväeteenistuse komisjonile või halduskohtule. KRA arstliku komisjoni otsusega rahule mittejäädes on kutsealusel õigus esitada kaebus Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile. Kui kaebusi ei rahuldata, siis ootab noormeest ees 8- või 11kuuline ajateenistus.

Related News: