By: Elve Raukas

3. juuli 2013

Kuidas diagnoosida suguhaigusi?

Pilt:cdcnpin.com

Eesti kliinikutes ja laboratooriumides kasutatakse suguhaiguste diagnoosimiseks väga erinevaid meetodeid.

I. PCR meetod - uus kvaliteet suguhaiguste diagnostikas

Eesti kliinikutes ja laboratooriumides kasutatakse suguhaiguste diagnoosimiseks väga erinevaid meetodeid.   Nendel meetoditel on  erinev tundlikkus (võime kindlaks teha kõik nakatunud) ja spetsiifilisus (analüüsi positiivne tulemus saadakse vaid haigustekitaja olemasolu korral).

Molekulaarbioloogia tormiline areng viimastel aastakümnetel on võimaldanud  nakkushaiguste diagnostikas kasutusele võtta uued ülitundlikud meetodid - nukleiinhapete amplifitseerimise (paljundamise) meetodid. Järjest rohkem kasutatakse diagnostikas PCR (polümeraasi ahelreaktsiooni) meetodit. Selle meetodiga tehakse uuringumaterjalis kindlaks  uuritavale haigustekitajale ainuomane pärilikkusaine DNA.  Ühest DNA lõigust sünteesitakse reaktsiooni käigus miljardeid uusi koopiaid, mida on seejärel lihtne kindlaks teha. PCR meetodiga saadud positiivne tulemus näitab kindlalt haigustekitaja olemasolu uuringumaterjalis.

AS Quattromedis on viimaste aastate jooksul välja töötatud ja diagnostikas kasutusele võetud PCR meetodid kõigi tähtsamate suguhaiguste diagnoosimiseks.

PCR meetodil saab diagnoosida järgmisi suguhaiguste tekitajaid:
Chlamydia trachomatis
Neisseria gonorrhoeae
Mycoplasma genitalium
Ureaplasma urealyticum  ja Ureaplasma parvum
Mycoplasma hominis
Herpesviirused HSV-1 ja HSV-2
Trichomonas vaginalis
Inimese papilloomiviirus - HPV

Analüüsi läbiviimiseks vajalik uuringumaterjali kogus on väike. Ühekordselt tampooniga võetud proovimaterjalist piisab paljude haigustekitajate analüüsiks. PCR meetodiga saab haigustekitajaid analüüsida ka uriinist (hommikune 10 ml esimese joa uriini), tupest tampooniga võetud proovist ja spermast.

II. PCR meetodi eelised erinevate suguhaiguste diagnoosimisel

Klamüdioosi põhjustaja Chlamydia trachomatis'e diagnoosimiseks kasutatavate meetodite võrdluskatsed on näidanud, et PCR-i meetodit kasutades suudetakse kindlaks teha kuni 30 % rohkem nakatunuid kui ühegi teise diagnostilise meetodiga. Tänu meetodi suurele tundlikkusele tehakse uuritav haigustekitaja kindlaks ka siis, kui laboratooriumisse saadetud proovimaterjal  sisaldab vaid üksikuid mikroobe. Nii on see sageli nende uuritavate puhul, kes on nakatunud, aga kellel ei ole veel tõsiseid kaebusi. Ka pikaajaline mikroobi kandlus annab harva haigusnähte. C. trachomatise nakkuse puhul on kuni 80% naistest ja  kuni pooled meestest kaebusteta. 

Pole vaja muretseda, et proovi laboratooriumisse saatmise ajal võiks proov edasiseks PCR analüüsiks kõlbmatuks muutuda. Uuringu läbiviimiseks ei ole vaja elusat mikroobi. Analüüsi läbi viies paljundatakst haigustekitajale ainuomast  DNA-d. Koekultuuri meetodiga analüüsides peab mikroob olema uuringumaterjalis elus. Mittenõuetekohaste transporditingimuste tõttu võib proovimaterjal muutuda koekultuuri analüüsiks kõlbmatuks. Koekultuuri meetodi spetsiifilisus sõltub mikroobi külvijärgsest värvimismeetodist, mis eri laborites on erinev. Gene-probe meetodiga tehakse uuringumaterjalis kindlaks C. trachomatise ribosomaalne RNA, mida on igas mikroobis mõnituhat molekuli. Analüüsi käigus ei toimu rRNA paljundamist ja seetõttu on see meetod vähem tundlik kui PCR. Seroloogiliste meetoditega  C. trachomatise vastaste antikehade määramine on sobimatu meetod ja ei anna kokkulangevaid tulemusi teiste meetoditega. 

Gonorröa tekitaja Neisseria gonorrhoeae diagnoosimiseks kasutatakse mikroskoopilist uuringut, kultiveerimist selektiivsöötmel ja N. gonorrhoeae DNA määramist PCR meetodil. Mikroskoopiline uuring on vähem tundlik ja spetsiifiline, kui PCR meetod ja on sõltuv analüüsija kogemustest. Kultiveerimise meetodi puhul on oht, et haigustekitaja transportimise käigus sureb. Haigustekitaja kasvatamine võtab aega mitu päeva. PCR analüüsi vastuse saab ühe tööpäevaga.

Suur kasu on PCR meetodist selliste patogeenide kindlakstegemisel, mida  ei suudeta kasvatada klassikaliste kultiveerimise meetoditega ja mille diagnoosimiseks on siiani igasugused võimalused puudunud. Alles tänu PCR meetodi kasutuselevõtuga sai võimalikuks Mycoplasma genitalium'i diagnoosimine. M. genitalium on sama oluline suguhaiguste põhjustaja kui C. trachomatis ja N. gonorrhoeae.  Seda haigustekitajat on Eestis juba mitu aastat olnud võimalik diagnoosida PCR meetodil ning patsiendid on saanud tänu õigele diagnoosile õiget ravi.

Kahe ureaplasma liigi Ureaplasma urealyticum'i ja Ureaplasma parvum'i diagnoosimiseks kasutatav kultiveerimise meetod  ei taga piisavat spetsiifilisust, kuna kasutataval söötmetel kasvavad mõnikord lisaks ureaplasmadele ka mõned teised mikroobid. PCR meetod on spetsiifiline ja vaid PCR meetodit kasutades saab eristada  kahte ureaplasma liiki (U. urealyticum, U. parvum). PCR meetod on tundlikum ja seda kasutades leitakse rohkem ureaplasmaga nakatunuid kui teiste meetoditega.

Genitaalherpese tekitajate Herpesviirus 1 ja 2 (HSV1 ja HSV2) diagnoosimiseks on kasutusel põhiliselt külv haiguskoldest, viiruse määramine PCR meetodiga ja seroloogilised testid. Külv ja PCR meetod näitavad, kas uuringumaterjalis leidub viirust. PCR võrreldes külviga suudab kindlaks teha tunduvalt rohkem nakatunuid ja analüüsi läbiviimise aeg on lühem. Seroloogilise testiga kindlaks tehtud antikehad  ei näita genitaalherpese aktiivse protsessi olemasolu. PCR meetodiga  on võimalik kindlaks teha ka asümptomaatilist kaebusteta infektsiooni, kuna meetod on väga tundlik ja suudab uuringumaterjalis  kindlaks teha ka üksikud viirused.

Trihhomoniaas on põhjustatud alglooma Trichomonas vaginalis'e poolt. Diagnoosimise kõige lihtsam ja kiirem viis on  natiivpreparaat. Kuni 10 min jooksul peale proovi võtmist on võimalik kindlaks teha liikuvaid algloomi. Pikema aja möödudes algloomade liikuvus väheneb. Kahjuks on selle meetodi tundlikkus madal. Sümptomaatiliste naiste puhul on tundlikkus 60-75% ja meeste puhul vaid 30%. Värvitud preparaadi vaatamine nõuab aga väga kogenud hindajat. Kulturaalse meetodi kasutamisel on suur oht, et haigustekitaja transportimise käigus sureb, kuid see ei ole takistuseks PCR analüüsi läbiviimiseks.

PCR eelised võrreldes teiste diagnostiliste meetoditega on: 

1. Positiivne analüüsi tulemus näitab kindlalt haigustekitaja olemasolu uuringumaterjalis

2. Ühest tampooniga võetud proovimaterjalist piisab paljude haigustekitajate analüüsiks

3. Analüüsi teaostamiseks ei ole vaja elusat mikroobi, mistõttu võetud analüüsi säilitamise- ja transporditingimused ei mõjuta tulemuse kvaliteeti

4. Analüüsi on võimalik läbi viia ühe-kahe tööpäevaga

5. PCR on kõige tundlikum ja spetsiifilisem diagnostiline meetod ja saadud analüüsi tulemus on võrreldes teiste meetoditega kõige täpsem ja usaldusväärsem.

Related News: