By: mees.eu

30. aprill 2013

Kiirsöögikohtade saladused

Pilt:Internet

Ühendriikides on üle 300 erineva kiirtoiduketi ning kokku annavad need artereid ummistavad asutused enam kui 40% riigi restoraniäri käibest.

Võiks arvata, et rahva kiindumus hamburgeritesse ja friikartulitesse hakkab nõrgenema, sest valitsus on algatanud mitmeid kampaaniaid ülekaalulisuse vastu, õhutades inimesi sööma rohkem puu- ja juurvilja. Aga arvestades, et ameeriklased kulutavad igal aastal kiirtoidule 110 miljardit dollarit (võrdluseks, aastal 1970 oli see summa 6 miljardit), ei ole valitsuse kava nähtavaid tulemusi andnud.

Üks igast neljast Ühendriikide elanikust sööb iga päev kiirtoitu ning üks igast viiest väikelapsest sööb iga päev friikartuleid. "Kuldsete kaartega" logo on juba tuntum kui kristlaste rist ning uuringud näitavad, et paljud lapsed õpivad neid kaari ära tundma veel enne, kui nad on selgeks saanud oma nime.

Kiirtoit on odav, kiire ning sellest saab peaaegu igasuguse pohmelli vastu aitava rasvapommi. Kuid see nüüdseks juba miljardeid inimesi köitnud idee toidust, mis sobib kõigile, ei pruugi olla enam sama ahvatlev, kui oled saanud rohkem teada selles äris kasutatavatest nõksudest ja saladustest.

Järgnevalt selgitame, kuidas sulle meeldima hakanud kiirsöögikoht tegelikult toitu valmistab.

Friikartulite maitse ei tule kartulist – see tuleb lihast

Igaüks teab, et hamburgerit tellides võetakse sinna kõrvale ka friikartuleid. Kiirtoiduketid on aastaid töötanud selle nimel, et täiustada friikartulite valmistamismeetodeid ja tagada ustavate klientide rahulolu.

Ent inimesed enamasti ei tea, et friikartuli maitset ei määra kartul ise, vaid pigem kartuli valmistamise meetod. Veel viimase ajani friteeriti McDonald'si friikartuleid 93% veiserasvas – nende friikartulites oli rohkem küllastunud rasva kui hamburgeris.

Pärast ajakirjanduses ilmunud kriitikat friikartulites leiduva kolesteroolihulga kohta läksid nad aastal 1990 üle taimeõlile. Samas kasutab McDonald's endiselt koostisainet nimega "looduslik maitseaine", mis nende endi sõnul pärineb ühelt loomalt (aga nad ei ütle, milliselt).

Jäätisekokteilid sisaldavad loomseid saadusi

Keskmine kiirtoidurestorani maasika-jäätisekokteil sisaldab üle 50 erineva kemikaali, millest paljude nimed on arusaadavad vaid teadlastele. Lisaks neile paljusilbilistele koostisainetele sisaldavad nad ka nn "looduslikku maitseainet", mis, nagu eelnevalt nimetatud, võib küll pärineda loodusest, aga mitte just kõige ootuspärasemal kujul.

Ameerika toidu- ja ravimiameti nõuete kohaselt tohib toidus kasutada "looduslikke koostisaineid" tingimusel, et need ained on saadud looduslikest allikatest. Looduslikud allikad on maitsetaimed, vürtsid, pärm, juurviljad, puuviljad, aedviljad, lihaveised, kana ja teised loomad. Seega ei pruugi teie maasikakokteilis sisalduv looduslik maitseaine olla tingimata maasikas.

Oleme teada saanud, et paljud kiirtoiduketid kasutavadki loomseid saadusi, näiteks želatiini, et lisada oma jäätisekokteilidele maitset ja muuta neid paksemaks.

Sinu kanas võib olla ka natuke veist

Liikvel on palju müüte, mille kohaselt kiirsöögikohtade hamburgereid ei valmistata tegelikult veiselihast. Siinkohal tahame kiirtoidukette isegi natuke tunnustada: enamik neist valmistab oma hamburgereid nüüd juba 100% ehtsast veiselihast. Samas oleme teada saanud, et veiseliha sisaldavad ka paljud kiirsöögikohtade kanatoidud, eriti nagitsad ja võileivad. Need nn kanaroad sisaldavad veiselihasaadusi, mis peaks nende maitset parandama (friikartulite puhul see ju töötas).

Lisaks neile veise-kanavõileibadele võib maitselisandeid tõenäoliselt leida veel paljudest teistest toodetest.

Kui tellite sütel grillitud liha ja suitsupeekoniga juustuburgeri, ei maksa arvata, et restoranil seisabki õues söegrill. Kiirsöögikohas küpsetatakse kõik toidud ühel ja samal rasvasel grillil, mis mõistagi annab kõigele ühetaolise rasvamaitse.

Aga kust nad siis võtavad selle suitsumaitse, kui grillilt tuleb kõik ühtlase õlimaitsega? Nad töötlevad liha maitselisanditega. Need lisandid on välja mõeldud teaduslaborites, kus kemikaalide kokkusegamisega on võimalik teha kõike alates lepasuitsust kuni tšillikastmeni.

Sinu hamburgeri valmistanud tüüp ei pruukinud pärast WC-s käimist käsi pesta

Suurtööstuse saladusi paljastav uudistesaade Dateline NBC oli esimene ajakirjanduskanal, mis korraldas üleriigilise uurimuse kiirtoidukettide üldise puhtuse kohta.

Saate ajakirjanikud uurisid salaja riigi kümne suurima kiirtoiduketi räpaseid saladusi. Tutvumine kokku 1000 restoraniga 38-s erinevas osariigis näitas, et enamik neist rikkus mõningaid puhtuseeskirju.

Uurimuse käigus leidis Dateline'i meeskond mitmetest kettidest närilisi ja putukaid (nii elavaid kui surnuid), tahma ja prahti. Ühes California Taco Bellis leidis külastaja oma taco seest närimiskummi. Ühele Floridas asuva söögikoha Hardee's kliendile ulatati karastusjook, mille topsilt tilkus verd (ka talle kassast antud vahetusraha oli verine). Chicagos paiknevas restoranis Wendy's leidis inspektor köögipiirkonnas lõksust mädaneva närilise.

Enam kui 60% restoranidest esines ekspertide sõnul "kriitilisi rikkumisi", mille põhjal hinnatakse söögikohtade puhtust. Kriitiliste rikkumiste korral tekib haiguste (nt salmonella) toiduga levimise oht ning lisaks on nad lihtsalt vastikud.

Millised on kiirtoidukettide kõige sagedasemad rikkumised? Töötajad ei pese käsi (mõnes kohas ei olnud tualettruumides seepi), toitu hoitakse valel temperatuuril, liha ei ole läbi küpsetatud, töötajad katsuvad toitu paljaste kätega.

Kiirsöögikohtade einetes on toiduallergiat põhjustavaid koostisaineid, aga nad ei avalda, milliseid

Isegi kõige lihtsamates kiirtoitudes või leida hulga erinevaid koostisaineid. Seega, kui teil on mõni toiduallergia, tasub enne kuldsete kaarte külastamist hoolikalt järele mõelda.

McDonald'si tortiljarull vorstiga sisaldab üle 50 erineva aine, näiteks piima, muna, nisu, maisisiirupit, hulka kemikaale ja säilitusaineid. Kartulipannkooke praetakse loomsete rasvadega ning peekon sisaldab nisu ja soja.

Mõned kiirsöögikohad, näiteks Jack in the Box, toovad välja kõige tavalisemad toiduallergia põhjustajad ning mainivad siis, et neid aineid võib leiduda nende mõnedes toitudes, aga nad ei täpsusta, millistes. Meie arvates kindlustavad nad sellega ainult iseenda tagalat. Meie soovitus: tellida dieetkoola.

Friikartulid ei koosne ainult kartulist

Kiirsöögikohtade algusaegadel valmistati friikartuleid päris kartulist, mida igal hommikul kooriti ja viilutati. Tänapäeval saabuvad friikartulid kiirsöögikohta reeglina juba külmutatud ja töödeldud kujul.

Kuna külmutamine (temperatuur alla 7°C) muudab kartulid värvituks, töödeldakse neid tehases sulfititega, et seda ära hoida. Samuti ei tegele keegi enam koorimise või viilutamisega – kõik friikartulid valmivad tänapäeval masinates.

Sageli kasutatakse kartulite pleegitamiseks vääveldioksiidi, mis annab neile külmutatuna kena valge väljanägemise. Mõnikord kastetakse kartuleid ka suhkrusse, et parandada nende suhkrusisaldust.

Lisaks neile säilitusainetele küpsetatakse kartuleid hüdrogeenitud õlis – see on muudetud molekulistruktuuriga õli, mida kasutatakse erinevates valmistoitudes ning mis on kehale kahjulik. Hüdrogeenitud õli aitab friikartulitel pikka aega säilida, nii et nad ei muutu nätskeks ja ei lähe hallitama. Samas on hüdrogeenitud õli seostatud südamehaiguste, diabeedi ja vähiga.

Seega kui arvasid, et saad oma igapäevase juurviljakoguse friikartulitest kätte, mõtle hästi järele. See, mida sa sööd, ei ole ainult puhas kartul.        

Related News: