By: novaator.ee

6. mai 2013

Jubedad tapavahendid

Pilt:wordpress.com

Inimene on erakordselt leidlik, kui on vaja välja mõelda uusi relvi teiste inimeste hävitamiseks või vigastamiseks.

Tuumapomm on ilmselt üks jubedamaid inimese leiutisi, kuid ta on juba üle 60 aasta vana ning pole põhjust arvata, et peale seda enam mõte uute relvade loomise suunas ei liikunud.

Tuumapomm

Tuumapommi on kasutatud kõigest kaks korda. 1945. aastal heideti nad Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Pommid olid niivõrd mõjusad, et Jaapan, kellel varem polnud mõtteski alistuda, otsustas paaripäevase mõtlemise järel alla anda. Seega sai läbi ka siiani suurim sõda läbi aegade.

Võib vaidlema jäädagi, kas tuumapommide kasutamine oli õige. Paljud väidavad, et kui neid poleks kasutatud, oleks USA Jaapani alistamiseks pidanud ette võtma maismaainvasiooni ning võib vaid ette kujutada, kui suurte inimkaotustega see oleks lõppenud. Samas aga leiavad paljud, et selline mõtteviis ei õigusta midagi ning tuumapommi kasutamine on igal juhul räige kuritegu. Ühes asjas ollakse aga ilmselt ühel meelel – tuumapommid hoiavad inimkonda tõeliselt hirmu all. Ehk tänu nendele ongi suuremas osas maailmas pärast Teist maailmasõda valitsenud rahu – hirm tuhandete tuumapommide plahvatamise tagajärgede ees on liiga suur.

Projekt X-Ray (röntgenkiir)

Teise maailmasõja algupoole tegelesid ameeriklased nahkhiirte treenimisega, keda oleks kasutatud Jaapani linnade põlema süütamiseks. Skeem nägi välja selline: nahkhiirte külge kinnitatakse kergestisüttivat ainet ning seejärel visatakse neid öösel tuhandete kaupa Jaapani linnade kohal lennukitelt alla. Nahkhiired, kes suudavad kanda oma keharaskusest kuni kolm korda suuremat koormat, lendaksid majade katusealustesse ning koidu ajal süütaksid taimerid põleva aine ning puidust ja paberist majad põleksid maani maha. Tulemuseks oleks hiiglaslik materiaalne kahju, kuid eeldatavalt mitte nii suurt inimelude kadu kui näiteks tuumarünnaku korral. Projekti edenemisel oli aga ees palju takistusi ning 1944. aastal pandi selle arendus seisma, sest oli selge, et 1945. aastaks ei ole vajalikus koguses nahkhiiri veel välja koolitatud.

MK-ULTRA

Tegemist oli salajase CIA meelekontrolli programmiga, millega tehti algust 1950. aastate alguses Korea sõja ajal ning tegeldi vähemalt 1960. aastate lõpuni. Inimeste kontrollimiseks kasutati paljusid psühhotroopseid ning tuju mõjutavaid kemikaale. Näiteks uuriti narkootilise aine LSD mõju inimeste käitumisele. Või siis süstiti barbituraate ja amfetamiini, mille tagajärjel inimene tukkuma vajus. Seejärel aga viidi ta šokkäratusega transilaadsesse seisundisse, millele järgnes küsitlemine. Väga palju selle projekti kohta siiski ei teata, sest 1973. aastal käskis CIA tollane peadirektor Richard Helms kõik sellega seotud dokumendid hävitada. Ajendiks ilmselt USA Kongressi huvi asja vastu ning sellele 1975. aastal järgnenud uurimiskomisjoni kokkupanek.

Projekt Stargate (tähevärav)

Eesmärk oli uurida, kuivõrd tõsiseltvõetavad on selgeltnägijate väited nende üleloomulike võimete kohta ning kas neid saaks ära kasutada luuretegevuses. 1970. aastaist kuni aastani 1995 väldanud projekti oli tippajal kaasatud 22 selgeltnägijat, viimasel aastal oli aga alles jäänud vaid kolm. 

Selgeltnägijaid loodeti kasutada siis, kui ühtki teist infoallikat ei ole. Enne oli aga vaja teaduslike meetodite abil kindlaks teha, mil määral nende väited õigeks osutuvad ning kas seda võib statistiliselt juhusest olulisemaks pidada. Selgeltnägijate hulka kuulusid näiteks kaardipanija ning aerofotode pealt kadunud asjade otsija.

Projekti tulemused hoiti saladuses, kuid tõsiasi, et uuritavate selgeltnägijate arv üha vähenes ning juurde kedagi ei kutsutud, annab alust uskuda, et projekt ei olnud edukas. Iga ratsionaalselt mõtlev inimene ütleks selle peale ilmselt: „Loomulikult, ma oleksin võinud teile seda kohe öelda, poleks olnud vaja miljoneid dollareid maksumaksja raha raisata“. 1995. aastal otsustas LKA teemaga tegelemisele punkti panna.

CornerShot

Üks ameeriklaste juhte iseseisvussõjas William Prescott andis oma sõdureile juhise mitte tulistada enne, kui näed vaenlase silmavalgeid. See nõuanne võis kõlvata 250 aasta eest, kuid tänapäeval ei maksa seda enam järgida. Eriti veel siis, kui sinu vastane kasutab relva, mis tulistab ümber nurga.

Just sellise relva on välja töötanud Iisraeli relvadisainer Amos Golan. CornerShotil on mitmeid versioone, teda saab kasutada jalaväevastase püstolkuulipilduja või ka soomustatud masinate vastase granaadiheitjana.

Relv on varustatud kaameraga, mille pilt edastatakse selle kasutajale LCD-ekraanile. Relva esimene osa on tagumise suhtes painutatud, nii et nende vahele moodustub kuni 120-kraadine nurk (granaadiheitjal kuni 90 kraadi). Relva esiosa vaatab nurga tagant välja, jättes laskja enda turvaliselt nurga taha varju.

Delfiinid mereväkke

Delfiinid ja merilõvid on vaatamata loomakaitsjate ägedatele protestidele juba aastakümneid USA mereväe teenistuses.

Delfiinid kaitsevad sõjalaevu patrullides laevakere ümbruses ning jälgivad, et mõni vaenlase sukelduja sellele ei läheneks. Teiseks oluliseks ülesandeks on meremiinide avastamine. USA mereväe sõnul avastasid delfiinid 2003. aastal Iraagi Umm Qasri sadamast üle saja meremiini.

Avalikkus on korduvalt kahtlustanud, et delfiine koolitatakse välja ka inimeste ründamiseks, kuid merevägi on seda pidevalt eitanud. Nende sõnul ei suuda delfiin teha vahet omal ja vaenlasel ning eriülesannet täitval sõduril ja tavalisel sukeldujal. Seetõttu oleks tapjadelfiinide koolitamine äärmiselt ohtlik.

Selgeltnägijaid loodeti kasutada siis, kui ühtki teist infoallikat ei ole. Enne oli aga vaja teaduslike meetodite abil kindlaks teha, mil määral nende väited õigeks osutuvad ning kas seda võib statistiliselt juhusest olulisemaks pidada. Selgeltnägijate hulka kuulusid näiteks kaardipanija ning aerofotode pealt kadunud asjade otsija.

Projekti tulemused hoiti saladuses, kuid tõsiasi, et uuritavate selgeltnägijate arv üha vähenes ning juurde kedagi ei kutsutud, annab alust uskuda, et projekt ei olnud edukas. Iga ratsionaalselt mõtlev inimene ütleks selle peale ilmselt: „Loomulikult, ma oleksin võinud teile seda kohe öelda, poleks olnud vaja miljoneid dollareid maksumaksja raha raisata“. 1995. aastal otsustas LKA teemaga tegelemisele punkti panna.

Liblikad luurama

USA Kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevusega seotud agentuur DARPA arendab tehnoloogiat, mis võimaldaks luua küborge ehk inimese poolt kontrollitavaid putukaid. Veel röövikustaadiumis liblika kehasse sisestatakse kontrollkiip, mis liblika kasvades jääb tema sisse ning kasvab närvisüsteemiga kokku. Seeläbi on inimesel võimalik eemalt liblikat kontrollida ning saata ta näiteks terroristide laagri kohale imepisikese kaamera abil infot koguma.

Trophy aktiivkaitsesüsteem

Kaasaegse tanki vastu sõja pidamine on ilma väga kalliste relvadeta üsna lootusetu ettevõtmine. Lisaks paksule soomusele ehk passiivkaitsele on tankidel ka aktiivkaitse ehk tanki küljed on kaetud lõhkeainekarpidega, mis kokkupuutel granaadiheitja granaadiga kokku puutudes plahvatavad ning selle hävitavad. See pole aga veel kõik. Iisraeli lahingtank Merkava on varustatud ka aktiivkaitsesüsteemiga, mis koosneb pidevalt ümbrust kammivaist radareist ja metallitükke tulistavast relvast. Kui tanki tulistatakse granaadiheitjast, avastab süsteem granaadi ning laseb selle lennu pealt juppideks.

Selline süsteem ei ole muidugi kõikvõimas, näiteks tankimiinide vastu ta ei aita ning mõistagi pole tast kasu, kui tank saab otsesihtimisega tabamuse teise tanki suurtükist. Seega kehtib endiselt põhimõte, et parim tankivastane relv on teine tank.

Related News: