By: Marika Kusnets

23. veebruar 2009

Armen Ahlberg: eesnäärmevähi arengus puudub seaduspära

eesnäärmevähk

Pilt:Internet

Eesnäärmevähk on üle maailma laialt levinud, eriti arenenud riikides.

Haiguse esmasjuhtude arv tõuseb Eestis iga aastaga, kuid siiski ei pöördu mehed sageli oma probleemidega arsti poole – kas siis teadmatuse, väära info või hirmu tõttu. Vähki on aga võimalik ohjata ka kaugele arenenud haiguse korral.

Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarst dr Armen Ahlberg, on siis eesnäärmevähi levimus viimastel aegadel tõepoolest suurenenud?
"Haigestunuid on rohkem küll. Halvaloomulistest kasvajatest on eesnäärmevähk levimuselt pärast kopsuvähki teisel kohal, meeste kõhukoopavähkidest aga esimesel kohal."

Oma loomult ta vist väga paha ei ole?
"Samasuguse histoloogilise pildiga kasvaja võib käituda väga erinevalt. Noorematel inimestel käitub ta suhteliselt agressiivselt. Kui haigus on leitud 50ndates eluaastates, siis on prognoos oluliselt halvem kui näiteks 80-aastasel. 80-aastase patsiendi võib lihtsalt jälgimisele jätta, sest tõenäoliselt see haigus ei saa talle saatuslikuks."

Miks see nii on?
"Mida nooremas eas pahaloomulised kasvajad avalduvad, seda agressiivsemalt nad käituvad. Vanemale inimesele ei ole see haigus kliiniliselt võib-olla nii oluline. Noorel inimesel on aga hoopis teine lugu. Mida nooremas eas raku mutatsioonid, geneetilised defektid aset leiavad, seda halvemini nad käituvad. Vähi teke on ju rakkude kontrollimatu paljunemine, mida ei ole organismile vaja.
Tavaliselt on eesnäärmevähk madala metaboolse aktiivsusega. Erandiks on aga just nooremad inimesed. Kliiniline kogemus näitab, et kui haigus on sama pahaloomulisusega, siis 50-aastasel ja 80-aastasel mehel on prognoos hoopis erinev. Kui 50-aastasel mehel on oodatav eluiga sama haiguse puhul 5–6 aastat, siis on seda vähe, 80-aastasele on seda aga omajagu. Vanemas eas lisanduvad ka muud kaasuvad haigused ja probleemid."

Kui suurt rolli mängib eesnäärmevähi tekkes geneetiline faktor?
"Eesnäärmevähki klassifitseeritakse pärilikuks ja sporaadiliseks. Kõikidest vähijuhtudest umbes 15 protsenti on pärilikud, kus ühel esimese astme sugulasel – isal, onul või vennal – on vähki olnud. Vähi pärilikud vormid kipuvad avalduma just nooremas eas."

Kas ravi osas on viimasel ajal toimunud mingeid muutusi?
"Kogu aeg toimub mingeid muutusi. Praegu käivad näiteks eesnäärmevähi vaktsiini kolmanda astme uuringud.
Eestis on kättesaadavad kõik ravimeetodid, mis maailmas olemas on. Me ei erine nende haigete käsitluses millegi poolest muust Euroopast."

Millised on levinumad ravivormid?
"Ravimeetodi valik sõltub patsiendi vanusest, kaasuvatest haigustest jm. Kui haigus avastatakse alla 70-aastasel mehel ja kui see piirdub eesnäärmega, siis reeglina pakutakse talle operatsiooni. Lõikus annab 5–10 protsenti parema elulemuse kui kiiritus, kuigi siin on ka omad riskid – uriinipidamatus ja impotentsus. Kui me patsiendile lõikust pakume, siis räägime alati ka riskidest. Sõltub sellest, mis inimesele olulisem on: kas viis aastat rahulikult suguelu elada või siin ilmas kauem elada. Järgmine valik on kiiritus. Kui leitakse kaugelearenenud haigus, siis tehakse tavaliselt hormoonravi. Võimalik on ka eelpoolmainitud ravimeetodite kombineerimine omavahel."

Kas operatiivse raviga kaasuvad ohud on alati ühesugused?
"Statistilise tõenäosuse järgi esineb impotentsust operatsiooni järgselt 60–70 protsenti, sõltuvalt anatoomiast ja kasvaja staadiumist. Uriinipidamatust esineb pärast eesnäärme lõikust mingisugusel kujul 5–8 protsendil. Täielikku uriinipidamatust tuleb ette väga harva.

Kui rääkida nendest haigetest, kes saavad hormoonravi, siis suure tõenäosusega võib neil hilisemas staadiumis tekkida uriinipeetus: eesnäärmekasvaja kasvab põiekaela või kusejuha avad kinni – tekib neeruvaagnate laienemine ja kuse äravoolu häire neerudest."

Millised on eesnäärmevähi esmased sümptomid?
"Väga kindlaid ja konkreetselt esinevaid sümptomeid on raske välja tuua. Kui hakata sümptomite järgi neid asju vaatama, siis sealt head nahka ei tule. Selle haiguse arengus ei ole kindlat seaduspärasust, mida saaks esile tuua. Näiteks – kui öösiti urineerimisvajadus tekib, siis mine kindlasti arsti kontrollile. Meie konsultatsioonile on sattunud ka selliseid mehi, kes on seljavalude tõttu käinud perearsti juures, edasi on nad suunatud neuroloogi juurde. Neid seljavalusid on püütud ravida, aga pärast oleme avastanud, et tegemist on hoopis luusiiretega. Samas ei pruugi tal üldse mingeid urineerimishäireid olla.

Võib esineda raskendatud urineerimine või on muutused urineerimise sageduses. Aga samasugused kaebused on ka eesnäärme healoomulise kasvaja korral, mida esineb 60ndates eluaastates meestest 75 protsendil. Nende kaebuste järgi ei saa esile tuua midagi väga konkreetset, mida peaks jälgima.

Oleme püüdnud uroloogide seltsiga koostöös ravimifirmade ja perearstidega liikuda selles suunas, et patsientide informeeritus paraneks. Mehed alates 50. eluaastast peaksid kord aastas perearsti juures kontrollis käima ja laskma PSA testi teha."

Kui usaldusväärne see test on?
"PSA test on reguleeritud nii palju tundlikumaks, et me sisuliselt kahtlustame rohkem mehi kui haigeid tegelikult on. Kord aastas teeme seltsiga Eesti suuremates linnades eesnäärme haiguste teabepäevi. Peetakse loenguid, inimesed saavad vereproovi teha."

Kas kõigepealt peaks pöörduma perearsti juurde ning kui vajalikud testid on tehtud, alles siis suunatakse vajadusel spetsialistile?
"Põhimõtteliselt küll. Haigekassa maksab perearstidele selle vereproovi kinni. Perearst suudab ju esialgse ülevaatuse ära teha, vaadata, kas PSA testi väärtused on normaalsed ja eakohased. Kui analüüs on korras ja urineerimishäireid ei esine, siis ei ole erilist põhjust uroloogile edasi suunata.
Kui PSA test on korras, aga esinevad urineerimisprobleemid, siis võiks esimene ravietapp olla ikkagi perearst, kes proovib urineerimisprobleeme kergendada. Kui haige leiab, et see ravi ei ole piisavalt efektiivne või tekib perearstil pahaloomulisuse kahtlus, siis ootame patsienti enda juurde konsultatsioonile."

Millised on teised suuremad mõjurid peale geneetilise fooni?
"Alati ei ole ühest põhjust vähi tekkeks. Mõju avaldavad nii keskkond, kantserogeenid kui ka viirused. Põhjuseid on palju.

Rakkude mutatsioonid on ju üks osa vananemisprotsessist. See on bioloogiline protsess, mida tänapäeval peatada veel ei osata. Mingil määral mutatsioonid organismis siiski toimuvad. Küsimus on selles, kui kontrollitud nad on."

Millised võiksid olla eesnäärmevähi ennetusmeetmed?
"Eluviiside muutmisega saab riske mingil määral maandada, aga ega neid päris välja lülitada pole võimalik. Vähemal või rohkemal määral oleme me ikkagi oma vanemate tegu ja nägu, saame paratamatult ka samasugused geneetilised soodumused.

Peamine on vähendada organismis oksüdatiivset stressi, mis põhjustab rakkude vananemist ja mutatsioone. On leitud, et jaapanipärane dieet, mis sisaldab palju looduslikke östrogeene, aitab mingil määral eesnäärmevähki ära hoida. Vaieldamatult tulevad kasuks tervislikud eluviisid. Vähem tuleks süüa rasvaseid toite, rohkem puuvilju, juurvilju ja kala; mitte suitsetada.

Toidulisanditest soovitatakse näiteks seleeni. D-vitamiin (mõõdukas päevitamine) mõjub samuti hästi. Näiteks mustanahaliste organism omastab ultraviolettkiirgust pigmendi tõttu kehvemini. Arvatakse, et seetõttu esineb neil ka eesnäärmevähki sagedamini."

Allikas: meditsiiniuudised.ee

Related News: